Mis muutused meid sellel sajandil veel ees ootavad ja kuidas nendega kohaneda?

Missugune on elu aastal 2050? Hetkel on vaid spekulatsioonid sel teemal. Kui kaua valitsused suudavad info- ja biotehnoloogia paarisrevolutsiooni massidesse mitte lasta, sellest sõltub järgmiste aastakümnete areng.

Paljud töökohad kaovad

Isesõitvad autod ja bussid on olemas – kui need lähevad masskasutusse, kaotab palju töökohti transpordisektor.

Iseõppivad tehisintellektid on olemas – Google’i tehisintellekt AlphaZero õppis ise malemängu 4 tunniga selgeks ilma ühegi inimese abita.

Tema jõudluseks oli küll 80 000 arvutust sekundis, aga võiduks või viigiks piisas. Üheks vastaseks oli Stockfish 8 (sekundis 70 miljonit käiku ja pagasiks inimeste sajandite pikkune malekogemus).

Kuna AlphaZero ei olnud malet õppinud inimestelt, näisid paljud võiduni viinud käigud ja strateegiad inimeste jaoks tavatud, aga olid samas loomingulised ja kohati geniaalsed.

Arsti asemele tehisintellekt

Mängude pealt on üle mindud tervisega seotud projektide peale. Edaspidi suudavad tehisintellektid üle võtta väga paljude arstide töö, pannes diagnoose, kirjutades ravimeid ja otsides infot varajases staadiumis olevate haiguste ennetamiseks jne.

Iseõppivad tehisintellektid ei võta üle vaid arstide töö, töökohad kaovad väga paljudes eluvaldkondades, nt tarkvaraarendajad, raamatupidajad, klienditeenindajad, liinitöölised, õpetajad, aga ka kunstnikud ja muusikud.

Kuula näiteks ühte tehisintelekti loodud lugu.

This song was made by artificial intelligence, under the Eurovision Song Contest year 2019

Järgmised aastakümned toovad paljudele kohustuse ümber õppida. Iseküsimus kas keskmine inimene tuleb lõputust pöördepunktide jadast koosneva eluga emotsionaalselt toime.

Muutused tekitavad alati stressi.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Raili Juurikas selgitab, miks on vahel muutustega keeruline toime tulla, kuid vihjab ka sellele, et sageli tulevad muutused väljast, mitte meie seest.

Tekib uus ühiskonnaklass

Võib juhtuda, et tekib uus ühiskonnaklass nö „kasutute“ klass.

Mitmetes riikides on juba katsetatud kodanikupalga maksmist. Soome tegi aastatel 2017-2018 katse, kus maksti 2000 töötule kuus 560€ suurust kodanikupalka sõltumata sellest, kas nad leiavad endale vahepeal töö või mitte.

Sarnaseid katseid on tehtud ka mujal riikides. Ühe idee kohaselt peaks kodanikupalka maksma suured andmehiiud nagu Google, Facebook, Amazon jt.

Muutus on ainus muutumatu suurus, aga mida see tähendab?

Tööstusrevolutsioon on meile pärandanud haridussüsteemi, kus teadmiste edasiandmine käib konveierimeetodil.

Näiteks linna keskel asub suur betoonist ehitis, mis on jagatud paljudeks äravahetamiseni sarnasteks ruumideks, mis on sisustatud rivis asetsevate laudade ja toolidega.

Kellahelina kõlades lähevad umbes 25 samal aastal sündinud last ühte neist ruumidest. Iga tunni aja tagant siseneb ruumi mõni täiskasvanu ja hakkab rääkima.

Riik maksab neile kõigile selle eest palka. Üks neist räägib maakera kujust, teine inimkonna minevikust ja kolmas inimese kehast.

Sellise haridusmudeli üle on lihtne naerda ja peaaegu kõik on nõus, et see on oma aja ära elanud. Kuid seni ei ole suudetud mõistlikku alternatiivi leida.

Praegu keskenduvad liiga paljud koolid info pähetuupimisele. Minevikus oli see asjakohane, kuna infot nappis ja levikut takistas tsensuur.

Informatsiooni üleküllus ja sellega hakkama saamine

Praegu on info üleküllus, ühest elueast jääb väheks, et lugeda läbi Wikipedia, vaadata ära kõik TED Talk loengud ja osaleda kõigil tasuta veebikursustel.

Seega on vajalik oskus infost aru saada, eristada olulist ebaolulisest ja liita hulk infokilde üheks suureks maailmapildiks.

Või mida üldse peaks õpetama? Kõlama on jäänud väide, et koolid peaksid õpetama „nelja K’d“:

1. kriitilist mõtlemist;
2. kommunikatsiooni;
3. koostööd ja;
4. kreatiivsust.

Lisaks peaks suurendama eluks vajalike oskuste edasiandmist – oskust muutustega toime tulla, oskust uusi asju õppida ja uutes olukordades meelerahu säilitada.

Need on head oskused, kuid kuidas neid koolis õpetada – ma ei kujuta ette.

Hetkel ei tea täpselt, missuguseid muutusi toob 21. sajandi keskpaik, aga muutused tulevad kindlasti. Küsimus on, et kuidas nendega hakkama saada.

Meil tuleb osata toime tulla ebakindluse ja muutustega

50-aastane ei taha sageli enam muutusi. Oldud-tehtud juba küll ja muutustele eelistatakse stabiilsust. On juba panustatud oskustesse, karjääri, identiteeti ja maailmavaatesse nii palju, et ei taha enam kõike veel kord otsast alata.

Uusi kogemus ja väikseid muutusi küll hinnatakse, kuid suur osa 50-aastastest ei ole enam valmis oma identiteedi ja isiksuse süvastruktuure uuendama.

Sellel on ka neuroloogilised põhjused. Aju on küll paindlik ja muutlik, kuid siiski vähem kohanemisvõimelisem kui teismelise aju ja närvirakkude ning sünapside ümberühendamine on ränk töö.

Kuid 21. sajandil ei saa keegi endale püsivat kindlust lubada. Mingisugusest püsivast identiteedist, töökohast või maailmavaatest kümne küünega kinni hoida üritades võid maailmast maha jääda, kui see suure hooga sinust mööda kihutab.

Kui arvestada, et keskmine eluiga pikeneb (kehade parendamine ei ole enam ulme), siis veedate sellisel juhul veel aastakümneid segaduses fossiilina.

Et uues maailmas ellu jääda ja edeneda, on vaja suurt vaimset paindlikkust ja tohutut emotsionaalset tasakaalu. Näiteks Merit Raju annab 6 lihtsat sammu, kuidas muutused panna enda kasuks tööle.

Üks nipp on see, et tood end hetke ehk oled kohal ja küsid endalt “Kas praegu on midagi väga halvasti?”. Tavaliselt oled elu ja tervise juures ja sind ei ohusta otseselt ju midagi.

Õpi end paremini tundma ja ole hetkes

Mis aitab saavutada emotsionaalset tasakaalu ja vaimset paindlikust? Kõigepealt enda tundmine ja teadvustamine, enda mõtete vaatlemine ja aistingute kogemine. Kokkuvõtvalt võib see olla mediteerimine.

Käesolev postitus valmis Yuval Noah Harari raamatu „21 õppetundi 21. sajandiks“ põhjal.

Raamatu autor on alates aastast 2000 mediteerinud iga päev 2 tundi päevas ja igal aastal osalenud kuu või kaks kestvas meditatsioonilaagris.

Yuval Noah Harari kirjutab:

„See ei ole tegelikkuse eest põgenemine. See on iseenda tegelikkusega ühenduse saamine. Vähemalt 2 tundi päevas jälgin tegelikkust sellisena nagu see on, samal ajal kui ülejäänud 22 tundi upun e-kirjadesse, säutsudesse ja videotesse nunnudest koerakutsikatest. Ilma keskendumisvõimeta ja selguseta, mida see praktika mulle on andnud, ei oleks ma suutnud kirjutada raamatuid „Sapiens“ ja „Homo Deus“. Tulemuslikult toimida on lihtsam, kui mõistate inimmeelt, omaenda meelt ning seda, kuidas sisemiste hirmude, eelarvamuste ja hingeeluhäiretega toime tulla.“

Meditatsioon on üks võimalus, kuidas jääda endaks ja tulla muutustega toime. TOP Tervise meditatsioonid aitavad paljusid inimesi ja sellest võib ka sulle abi olla. Uuri lähemalt!