Ahv versus Inimene – osa 1

Läbipõlemisest taastumise ajal sain teadlikumaks, et minus on justkui kaks poolt – üks selline arukas tüüp ja teine äärmiselt emotsionaalne  ja irratsionaalne pool. Kui lugesin professor Steve Petersi raamatut ahviparadoksist, siis tundsin oma teooria ära. Steve Peters toob välja, et igas inimeses on peidus kaks poolt – Ahv ja Inimene. Minul oli siis üheks pooleks arukas Kass ja teiseks pooleks mitte nii arukas Kass. Sa võid ise mõelda, kuidas sa oma kahte poolt kutsud.

Steve Peters nimetab meie limbilist aju ehk emotsionaalset mõtlemist Ahviks ja loogilist ning ratsionaalset mõtlemist Inimeseks.

Lihtsustatult on meil justkui kaks aju – uusaju ehk prefrontaalne korteks ja vanaaju ehk limbiline aju. Viimast kutsutakse ka ahviajuks ja paraku võtab see ajuosa meis sageli võimust. Ahvi mõtteviis tähendab emotsionaalset mõtlemist. Ahviaju domineerib siis kui:

• Su arvamus moodustub tunnete ja muljete põhjal ja tõendusmaterjali otsid juurde oma arvamuse toetamiseks ja vaatenurga tõendamiseks. Nt, mul on tunne, et hakkan haigeks jääma. Õigus, ma sain eile külma, pole viimasel ajal tervislikult söönud, olen ka vähe maganud ja järelikult on immuunsussüsteem nõrk. Ma ikka seda suurpuhastust ette ei võtaks, parem puhkan. Ehk siis on tunne, millele otsitakse põhjendusi.
• Sul on must-valge mõtlemine. Kiire reageering ja hinnang, näed vaid üht võimalust.
• Oled paranoiline. Teiste märkustest loed välja intriige ja pahatahtlikkust ja seejärel annad kujutlusvõimele vaba voli. Sageli rebid lause kontekstist välja ja võimendad seda soovitud suunas. Nt, töökaaslane või kolleeg ütles midagi ebameeldivat ja sealt edasi hakkad sisekõnes edasi toimetama.
• Sul on katastroofiline mõtlemine. Ülereageerimine ja katastroofiline mõtlemine selle kohta, mis võib juhtuda ning nii läheb asjade perspektiiv lootusetult raamidest välja. Nt, ärkad öösel üles selle peale, et keegi justkui kolistaks akna taga. Ilma faktideta võib siin kergesti tekkida katastroofiline mõtlemine.

Öeldakse, et emotsioonid on pöördvõrdelised arukusega. Ehk siis mida tugevam emotsioon sind tabab, seda vähem on seal arukust. Seega rohkem Ahvi ja vähem Inimest.

Kuidas aga aru saada, et inimaju ehk prefrontaalne korteks konkreetses olukorras domineerib?

Sul on:

• Loogiline mõtlemine. Esmalt paned faktid paika ja siis otsid neile tõestust.
• Hallid varjundid ja tasakaalustatud arvamus.

Ahvi eesmärk on ellujäämine ja edukust näitavad materiaalsed väärtused. Inimese eesmärk on eneseteostus ja olla õnnelik. Inimesed otsivad tõendusmaterjali ja teevad siis järeldusi. Ahvid teevad järeldusi ja siis otsivad tõendusmaterjali nende järelduste kinnitamiseks.

Nt said koolis eksami eest halva hinde.

Sinu Ahvipool hakkab teisi süüdistama – mul ei olnud hea õpetaja, ta ei võtnud kogu materjali läbi, ta ei suutnud klassis korda hoida, teised õpilased segasid tundi ja ei lasknud ka mul keskenduda, vanemad ei aidanud mind, see eksam oli raskem kui eelmistel aastatel jne.

Aga meie Inimese pool ütleb, et ma olen küll tulemuses pettunud, aga minu praegused teadmised kahjuks ongi sellised. See on paraku mu enda süü, mul jäi puudu enesedistsipliinist, et materjali omandada. Lisaks otsib Inimene võimalusi, kuidas järgmine kord tulemust parandada.

Ehk siis inimesed, kes süüdistavad teisi ja asjaolusid, muutuvad harva milleski paremaks ja nad ei kipu ka oma vigadest õppima.

Siin on kusjuures veel üks vaatenurk. Oletame, et said koolis eksami eest hea hinde. Nüüd on hoopis vastupidi. Meie Ahv paneb edu enda arvele ehk siis mina olin tark ja sain hea hinde. Aga Inimene tunnustab ka teisi enda ümber, kes aitasid kaasa tema heale hindele – õpetaja, klassikaaslased, vanemad.

Vaatame veel ühte vaatenurka. Oletame, et su klassikaaslane sai eksamil halva hinde. Meie Ahvipool peab vastutavaks siin siiski klassikaaslast ehk siis see on tema süü, et halvasti läks. Erinev suhtumine, võrreldes olukorraga, kus ise ebaõnnestus. Ahvi mõtlemine on, et kui mina midagi valesti või vea teen, siis on selleks mõjuv põhjus. Samas kui teised teevad sama asja valesti või teevad sama vea, siis mõtleb Ahv, et see on nende süü ja nad peaksid tagajärgedega leppima. Ennast vabandab välja, aga teisi süüdistab.

Me teeme väga palju emotsioonioste ja seejärel ruttu põhjendame, miks seda vaja. Kuna põhjendus tuleb nii ruttu, siis emotsioonist ei saa arugi – tundub olevat igati pidi ratsionaalne ja vajalik ostuotsus. Seda kasutatakse palju turunduses, nt pakutakse kaks ühe hinnaga või komplekti jne. Ahvipool soovib ellujäämiseks kõike palju ja kohe leiab ka põhjenduse – rohkem on odavam, nagunii kulub ära jne.

Ahvi instinktid on võitle, põgene või tardu. Seda kasutame ka igapäevaselt. Kui astume võõraid inimesi täis ruumi, siis osad eelistavad sealt kiiresti lahkuda, osad eelistavad jääda märkamatuks ja osad püüavad end kehtestada. Samas siin võib ka võimust võtta hoopis arukas pool – siin ruumis on minu tulevased koostööpartnerid, lähen vestlen nendega.

Kui oled laevas rootsi lauas, siis loomalik pool sööks end kurguni täis, kunagi ei või teada, millal jälle süüa saab, kuni on söömisest raske ja paha olla ning siis inimlik pool tunneb süütunnet: „Pidin ma jälle nii palju sööma! Järgmine kord piirdun tunduvalt väiksema portsuga.“

Ahv püüab hirmsasti olla karjas aktsepteeritud ja karjale muljet avaldada. Tüüpiliselt on Ahv väga enesekriitiline, ta ei talu vigu, mida ta teeb. Ta usub, et teised hindavad teda pidevalt ja näevad iga tema viga. Ahv vaatab peeglisse ja ühel päeval näeb seal inimest, kes näeb vapustavalt hea välja ja teisel päeval vaatab vastu sealt maailma kõige koledam inimene. Rahulolu oma minapildiga on Ahvil ebastabiilne.

Inimese mõtteviis näitab alternatiivset vaatenurka. Ta saab aru, et püüd teistele muljet avaldada ja neid õnnelikuna hoida selleks, et populaarne olla, pole elu elamiseks hea alus. Inimesel on väärtushinnangud, mis on tema majakad.

Ahv uurib oma julgeoleku pärast muretsedes väliseid tingimusi, Inimene aga oma sisemisi veendumisi. Ahv otsib alati turvalisust ja püüab eemaldada elust igasugust riski või võimalust haavata saada. Ta püüab hoida maailmas kõik muutumatu ja hoida kinni tuttavlikus. Inimene on palju seiklusaltim. Jällegi on vaja leida siin Ahvi ja Inimese vahel koostöövõimalus.

Kuidas aru saada, kes on olukorra peremees – kas Ahv või Inimene?

Kui sul on tundeid, mõtteid või käitumisviise, mida sa ei soovi või mille üle pole sul hea meel, siis on Ahv su üle võimust võtnud.

Seega küsi endalt: „Kas ma tahan …?“ Kas ma tahan niimoodi käituda? Kas ma tahan seda tunnet? Kas ma tahan neid mõtteid? Kui vastus on eitav, siis järelikult tegutsed nagu Ahv. Kui vastus on jaatav, siis järelikult toimid Inimese mõtteviisi järgi.

Esimestel kooseluaastatel tundus mulle hea mõte väljendada oma solvumist vaikimisega. Kaua see õnneks ei kestnud, sest sain aru, et ma justkui karistan ka iseennast. Mul ei olnud hea olla, kui Merlis küsis, et mis viga, kas ma olen sind kuidagi solvanud ja ma ei tohtinud ju vastata. Lihtsam ja parem tunne oli asjad selgeks rääkida ja koos edasi toimetada.

Mõned Ahvile iseloomulikud fraasid, mis aitavad kindlaks teha, et hetkel ei ole vist arukas mõtlemine ikka kodus.

Nt: Aga mis siis kui … ja lastakse fantaasial lennata, mis on kõik võimalik.

Siin tuleb siiski vahet teha, kas see on planeerimise eesmärgil küsitud või lastakse siinkohal tõesti must-valge kastastroofmõtlemine käiku.

Või Mul on tunne, et …  Ahvile meeldib tulevaste tegemiste üle otsustada selle põhjal, kuidas ta end tunneb.

Ära ei tohi unustada, et lähteandmed lähevad kõigepealt alati Ahvile. Igas olukorras ja iga tegevuse korral saab sinu Ahv esimesena otsustusõiguse, kas on põhjust muretsemiseks. Kui muretsemiseks pole põhjust, läheb Ahv puhkama ja annab asjad üle Inimesele. Kui Ahv muutub murelikuks, siis hoiab ta aju verevarustuse endale ja teeb ise otsuseid toimuva kohta.

Inimene tõlgendab asju rahulikul ja loogilisel viisil. Ahv tõlgendab asju emotsionaalsel moel. Ja tegelikult kui läheks jõukatsumiseks, siis Inimene kaotab alati.

Tean seda omast käest, kui on ärevushoog, siis arukust pole lihtsalt kodus – tekivad hoopis tuntavad füüsilised aistingud ja Ahv on Inimese täielikult allutanud. Siin ei aita mitte kriipsugi soovitus: „Ole rahulik!“

Selliseid emotsionaalseid vihapurskeid kohtame päeva jooksul pidevalt – küsimus on selles, kas sa seda märkad, millal Ahviks muutud. Tuleta meelde mõni seik liiklusest.

Nt, sõidan rahulikult Tallinn – Tartu maanteel, putukas lendab plärtsti vastu esiklaasi, pritsin esiklaasile vett ja pühin putukajäänuseid. Tahavaatepeeglis märkan, et olen vist pritsinud tagasõitvat autot, sest temal ka luuad töötavad. Järgmisel silmapilgul näen, kuidas tagasõitev auto kiirendab ja minust mööda sõidab, seejärel pidurdab ja hoolega esiklaasi peseb. Nüüd saan minagi uuesti luuad tööle panna ja mõtlen: „Näe, Ahv seal roolis. Krt, kas peaksin talle ka ette keerama ja uuesti klaasi pesema?“ Ja hingan rahulikult sisse ning välja, et verevarustust Ahvi ajuosa ja Inimese ajuosa vahel tasakaalustada ning mitte kohe reageerida.

Olukordi, kus sisemine Ahv võtab võimust, on äärmiselt palju – territooriumi kaitse – olgu selleks piiriküsimus naabriga, ebaõige töödejaotus, ärritav võib olla isegi see, kui keegi oma asjad töö juures minu lauapoolele lükkab või minu parkimiskoha ära võtab. Oluline on siin ära tunda ja omaks võtta – mul tekkis tung kaitsta oma territooriumi. Lahenduse pean leida Inimesena, emotsioonid siin ei aita.

Mõned mõtted veel, kus võid märgata, et hirmu tunneb Ahv, mitte Inimene.

Mu partner võib mind kellegi teise pärast maha jätta.

Inimesena saame seda vaid aktsepteerida, edasi minna ja tunda rõõmu ajast, mis me koos veetsime. Seda kuidas su Ahv sel juhul käitub, võid vaid ette kujutada.

Võin raskesti haigeks jääda

Kui see juhtub, siis otsin abi ja tegelen haigusega, varem selle pärast muretseda pole mõistlik. Ahv paneb diagnoosi juba olematute sümptomitega.

Harjutus

Märka päeva jooksul, millal käitud nagu Ahv ja millal Inimene. Kas märkad mingit mustrit seoses asukohaga (tööl, kodus, raamatukogus, söögikohas), seoses inimestega (pere, sõbrad, töökaaslased, võõrad), seoses olukorraga (liiklus, järjekord, esinemine, koosolek).

Pane tekkinud olukorrad kirja.