Millele suunata ja kuidas hoida fookust?

Täna toon välja oma kõige suurema probleemi – kuidas aru saada, millele ja kui palju peaksin oma fookust suunama. Vahel harva on probleemiks ka fookuse hoidmine. Kirjutan nt blogipostitust ja äkki avastan end postkastist postile vastamast 🙂

Olen korduvalt mõelnud – kas oleks õigem keskenduda X aega ühele tegevusele või on mõistlikum iga päev teha natuke mitmeid olulisi tegevusi?

Mul on häid näiteid mõlemast vallast – natuke iga päev ja 4 kuuga sai valmis viimane WordPressi õpik, samamoodi Google Analyticsi õpik. Ja ülikiiresti liigun edasi ka siis kui hommikust õhtuni tegelen vaid ühe asjaga. Aga sellised päevad on haruldased.

Nii olen siin aasta viimaseks 100 päevaks leidnud lahenduse. Kirjutasin A1 paberile välja kõik pean/peaksin ja tahan/tahaksin tegevused.

Pean-tegevused

Kui sind häirib pean-sõna, siis asenda see endale meelepärasema sõnaga, nt tahan, soovin, vajan, meeldib teha. Minu jaoks on sõna “pean” seotud enesedistsipliiniga.

Ma istun laua taha ja teen selle tegevuse ära. See on minu valik ja ma tahan seda teha ehk siin on nii väline surve kui ka sisemine tuli koos. See ei tähenda, et ma hammastage lauaservast kinni hoian, mul tuleb voo seisund kergesti ja sageli.

Hoopis pausi on raske teha, lihtsam on lakkamatult pean-tegevusi teha. Praegugi on mul pandud timer 1 tunni peale, et teeksin siis väikese sirutuspausi.

Pean-tegevused on nt blogipostituste, uudiskirjade ja FB postituste kirjutamine, koolituste ning konsultatsioonide ja praktika tegemine, lõputöö kirjutamine, iga-päevane söögitegemine jne. Pean-tegevused on enamasti tööga seotud.

Need ei ole vastumeelsed tegevused, aga neid on nii neetult palju, et kui ma silma peal ei hoia, siis need moodustaksid kohe 100% minu päevast.
Siin on ka pika-ajalised pean-tegevused, nt e-poe õpiku kirjutamine (tähtaeg 2022 august), uue ettevõtte käivitamine sh läbipõlemise ennetusprogramm ja nõustamine.

Peaksin-tegevused

Peaksin-tegevused on koristamine, tervislik toitumine, mediteerimine, regulaarne kosutav uni, päevased minipausid, trenn.
Need on tegevused, nagu nimigi ütleb, et ma peaksin neid tegema, aga päris sageli juhtub, et leian vabandusi, miks mitte teha.

Samas saan aru – need on mulle äärmiselt kasulikud, aga mingil põhjusel on lihtsam teha pean-tegevusi.

Tahan-tegevused

Tahan-tegevused on lugemine, planeerimine, võimlemine, matkamine, kokkamine, filmi vaatamine, lauamängude mängimine. Need on nö laadivad tegevused ehk minu päästerõngad ja päeva tasakaalustajad.

Et ma neid tahan-tegevusi ära ei unustaks, siis võtan hommikuti tavaliselt ühe enda märkamise ja endast hoolimise kaardi – see annab väikse meeldetuletava müksu.

Tahaksin-tegevused

Tahaksin-tegevused on reisimine, tantsimine, enesearengukoolitused. Siin on need tegevused, mida tahaksin teha, aga leian ikka põhjendusi, miks ma neid pole viimasel ajal teinud. Tavaline põhjendus on ajapuudus. Siin on ka mitmed tulevikuplaanid, nt ümbermaailma reis.

Kuidas siis jagada oma fookust järgmise 100 päeva peale?

kuidas seada eesmärki

Panen paika, mida soovin 100 päeva jooksul teha

Igasse päeva panen 1-3 pean-tegevust, vähemalt 1 tahan-tegevuse ja vähemalt 1 peaksin-tegevuse. Tahaksin ilmub päevaplaani siis, kui soov muutub konkreetsemaks.

Kõige olulisem on teada, mis on sinu eesmärk. Vastavalt eesmärgile tulevad pean-tegevused.

Kui oled tegevust alustanud, siis küsi endalt 2 kontrollküsimust:

1. Kas see, mida ma praegu teen on minu aja kõige väärtuslikum kasutus?

2. Mida ma saavutada tahan, mis on tegevuse lõpptulemus?

Tegevuse vahepeal küsi endalt – kui hea see tegelikult peab olema, et ei kalduks perfektsionismi? Seda postitust kavatsen kirjutada 3*60 minutit ja siis aitab.

11 kontrollküsimust

Need on küsimused, mis aitavad sul ehk paremini aru saada, millel hoida fookust ja kuidas hoida end fookuses.

Kas tahtejõud või motivatsioon?

Kas tegutsed tahtejõu baasil või oled sisemiselt motiveeritud? Kui tegevus võtab energiat, siis pole sa ennast ehk piisavalt motiveerinud.

Kas sööd, magad ja treenid õigesti?

Kas oled piisavalt maganud, teinud trenni, söönud tervislikult? On väga suur vahe, kuidas töö edeneb siis, kui oled puhanud, toonuses ja ergas kasulikest toiduainetest või siis kui oled magamata, päev otsa ühes asendis arvuti taga ja söönud rämpstoitu.

See on must-valge lähenemine, aga eesmärk on olla valgel poolel 🙂

Kas sa ise usud sellesse?

Mida sa ise usud? Kas oled alustatu lõpuleviija? Või pigem oled poolelijätja? Muuta saad seda ka väikeste võitude abil. Enesedistsipliin on treenitav.

Kas kasutad oma aega targalt?

Tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal. Kas oled ajakasutuses efektiivne? Kui palju tegeled hõivetööga? Kasuta oma aja mõõtmiseks nt Toggl, Clickup, TimeCamp, Jibble, Clockify või TrackingTime. Ajamõõtmise tarkvarasid on üüratult palju, oluline, et seda vaid kasutaks.

Kas keskendud vaid olulisele?

Öeldakse, et 80% ärist on teadmine, mida mitte teha. Seega keskendu vaid sellele 20% olulisele, mis viib edasi ehk eesmärgile lähemale.

Kas sul on oma töö tegemise rütm?

Terita saagi. Leia oma rütm. Olgu selleks 50/10 (50 min tööd ja 10 min pausi) või 25/5 või mingi muu intervall. Oluline, et fookus vahelduks puhkepausiga.

Kas sul on reeglid, tähtajad ja tegevusplaan?

Seo end masti külge. Odüsseus ühes muinasloos lasi end masti külge siduda, et ahvatlustele vastu panna.

Seega pane paika selged reeglid, tähtajad ja tegevusplaan. Sa ise tead, mis sind segab – postkast, külmkapp, telefon, kolleegid, pereliikmed.

Anna selgelt endale ja teistele teada, millal ja kui kaua oled hõivatud.

Kas teed ühte asja korraga?

Üks asi korraga. Ümberlülitamine vähendab produktiivsust 40% ja voosse minek võtab aega umbes 25 minutit. Väldi mitme tegevuse vahel pendeldamist. Kui oled tegevuse lõpetanud, siis fikseeri see teadlikult.

Lihtsalt alusta!

Kui sul on ees loomingulisem töö, nt reklaamitekstid, uudiskirjad, blogipostitused ja nö vaim ei tule peale, siis lihtsalt alusta.

Kirjutamise protsess aitab mõtetel tekkida. Seda võtet saad kasutada igal pool, kus tekib soovimatu tõrge – lihtsalt alusta.
Võid ka proovida 15-minuti reeglit. Kui tunned, et motivatsiooni pole, siis anna endale võimalus proovida 15 minutit. Sageli võib juhtuda, et tegutsed kauem kui veerand tundi. Ära siis unusta pausi teha.

Kas kasutad märkmiku või kalendrit?

Hoia pea puhtana mõtetest, mida ma peaksin tegema. Kõik tegevused koonda nt märkmikusse, api, kalendrisse. Oluline, et oleks ühes kohas. Mälu on piiratud ressurss ja kasuta oma isiklikku nutiseadet otstarbekalt.

Kas tegevusega on kiire või on see tähtis?

Kas tegevus on kiireloomuline või tähtis? Sageli kiireloomuline ei pruugi olla sinu jaoks tähtis. Seega oska neil kahel vahet teha ja tee ära kõigepealt oluline ja seejärel kiireloomuline.

Siin aitab jällegi eelnevalt läbimõeldud tegevusplaan ja sellest kinnipidamine. Muidu jääd reageerimisrežiimi ja oma rutiini kinni.

Lõpetuseks

Loodan, et leidsid siit endale mõned mõtteterad ja mis kõige tähtsam – proovi kohe järele. Katsetades leiad oma tööriistad fookuse leidmiseks ja hoidmiseks.

Millised on sinu nipid ja tehnikad fookuse hoidmisel?