Mõtte jõud – harjutused mõttejõu märkamiseks ja teadvustamiseks

Sinu mõtete kvaliteet määrab selle, kuidas sa ennast tunned ja kuidas käitud. Kas oled pannud tähele, et mõni mõte annab sulle tiivad, sa tunned ennast hästi ja kõik justkui laabub või vastupidi – tunned, et mõte hoiab sind tagasi, ei ole kohe tahtmist tegutseda. Mõtlemine võib sind kannustada, aga ka kammitseda.

Negatiivne mõtlemine on paraku inimese kirstunael, me oskame seda kõige paremini. Samas on meid looduse poolt loodud õppima eelkõige just läbi negatiivse.

Nii lihtne on kaevuda vaenutsevatesse mõtetesse, selle asemel, et toetuda positiivsetele ja tujutõstvatele mõtetele. See spiraal viib tavaliselt ikka alla, mitte üles ja üks mõte viib kiiresti järgmise kasutu mõtteni.

Kui annad endale aru, et need mõtted on pärit sinu enda seest, siis tead, et ka lahendus tuleb sinu enese seest.

Kui saad aru, et sellesse olukorda sattusid sa oma enese mõtlemise tulemusel, siis järelikult pead sa ka sealt ise kuidagi välja saama.

Siin tuleb sulle appi märkamine ehk teadlikkus.

“Mõte sinu peas ei ole tegelikkus, Mõte loob virtuaalse maailma, kuhu kuuluvad kõik su väärtused, hinnagud, mustrid. Seal elades sa ei koge reaalsust, vaid mällusalvestunud kirjeldust. Kuna sa ei erista tegelikkust virtuaalsusest, kogedki konflikti, mida tegelikuses enam pole, konfliktina mis nagu toimuks sinuga praegu. Sa ise mõtled endale probleemid”

Ingvar Villido

Kas sina kontrollid oma mõtteid? Või kontrollivad mõtted sind?

Kuidas me oma igapäevaste väljakutsetega toime tuleme ja kui palju me muretseme, sõltub peamiselt meie enda mõtetest ja sellest, millise filtri läbi me seda maailma näeme.

Järelikult kui me ei saa muuta teisi inimesi ja olukorda, siis vähemalt saame me muuta oma mõtteviisi.

Shakespear on öelnud: „Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.“

Harjutus 1

Jälgi 5 minutit oma mõtteid. Ära hakka oma mõtteid kommenteerima, lihtsalt jälgi.

Võta nüüd kokku, missugune oli su mõtete toon – negatiivne, neutraalne, positiivne?

Sul on võimalus muuta oma negatiivsete mõtete sõnastust. Tunne tuleb pärast mõtet ja kui muudad mõtet, siis muutub ka tunne.

Mõtlemine tekitab emotsioone, mis tekitavad keemilisi aineid. Osad ained aitavad sind ja osad ained kahjustavad sind.

Siin aga tekib nn tagasiside silmus ehk kordus:

• Mida enam negatiivseid mõtteid sul on, seda halvemini sa ennast tunned, mis tekitab veelgi rohkem negatiivseid mõtteid ja sa tunned end veelgi halvemini.

• Mida enam positiivseid mõtteid sa mõtled, seda paremini sa ennast tunned, mis tekitab veelgi rohkem positiivseid mõtteid ja sa tunned end veelgi paremini.

Kusjuures see protsess on ülikiire, sa ei pruugi märgatagi mõtet, mis kehva tunde tõi.

Harjutus 2

Proovi tunda kurbust, aga ära mõtle kurbi mõtteid.

Proovi nüüd tunda viha, aga ära mõtle mõtteid, mis tekitavad sinu sees viha.

Tõenäoliselt oli see võimatu? Midagi pole teha, aga sinu mõtted tekitavad emotsioone.

Tegelikult ei põhjusta ka sündmused või olukorrad tundeid, vaid sinu reaktsioon olukorrale, mis sisaldas sinu mõtteid.

Kuna protsess on ülikiire, siis on sageli tunne alles see, millele tähelepanu pöörame ja võime hakata tundeid tõlgendama valede ennast kahjustavate mõtetega ja unustame objektiivsuse.

Tasub olla oma mõtete osas tähelepanelik 😊.

Mõelda saab vaid ühte mõtet korraga

Me ei oma väga suurt kontrolli oma mõtete sisu üle,  mõtted lihtsalt tulevad ja lähevad vastavalt sellele, kuidas me meeled teadvusest info üles korjavad.

Me saame kontrollida, kuidas me oma mõtteid hindame ja mida nendega peale hakkame, kui nad on meile pähe tulnud.

Sina kontrollid mõtteid, mitte mõtteid ei kontrolli sind.

Paraku aga halba mõtet alla suruda või jõuga välja vahetada parema mõtte vastu, pole võimalik.

Me peame selle halva mõtte nagu õhupalli nööri otsast lahti laskma – näeme, kuidas triivib kaugusesse – täname ja ütleme nägemist.

Sul on negatiivne mõtlemine, kui sa:

• kritiseerid ennast mineviku ebaõnnestumiste pärast
• kahtled oma võimetes
• tunned hirmu eelolevate sündmuste ees
• alahindad ennast
• eeldad, et sind ootab ebaõnnestumine

Siin on hea korrata Mark Twain ütlust: “Vana harjumust ei saa aknast välja visata, kuid teda saab astme-astmelt trepist alla meelitada.”

Mis on moonutatud mõtlemine?

Meil kõigil on negatiivse mõtlemise mustreid, aga oluline on meelde jätta, et hoolimata sellest, kui kindlalt sa millessegi usud – uskumine ei tee seda teoks. Ja seda on hea teada, kui hakkame uurima nüüd moonutatud mõtlemisviise.

Kas tunned ennast mõnes mõtteviisis ära?

Peab-mõtlemine

See on tavaline mõtlemismuster, mis seab päris tõsised piirangud, tekitab ka süütunnet ja viha.

Loobu „peab“, „ei tohi“ ohvriks olemisest, ole loominguline, et vabaneks positiivne energia ja motiveeritus ning saaksid süütundest lahti.

Harjutus 3

Koosta nimekiri oma „peab“ ja „ei tohi“ ütlustest ja jaga need kahte kategooriasse.

Need, mis sa endale ütled, ma peaks oma töölaua ära koristama ja need, mis on seotud väliste sündmustega – ta peaks telefonile vastama.

Nüüd kui edaspidi märkad oma sisemonoloogina või kõnes sõnu „peab“, „peaks“, „tuleks“, „ei tohi“, siis pane see lause kirja ja muuda lause sõnastust.

Sisemised vestlused peaksid aitama sul

• koondada oma mõtted lahenduse leidmiseks;
• mitte raisata aega ega kulutada energiat kaeblemisele olukorra üle;
• tulla tagasi reaalsesse maailma, kus asjad on, mitte peaks olema.

Liigüldistamine ja tuleviku ennustamine

Negatiivsed seisukohad elu, teiste inimeste ja iseenda kohta võivad kujuneda ka väikese kogemuse põhjal, ka siis kui see on juhtunud vaid korra. Seega jõuad sa järeldusele, et nii juhtubki iga kord, alati.

Sellise mõtlemisstiili tunned ära, kui kohtad sõnu „mitte kunagi“, „alati“, „elu on…“, „ühiskond on…“, „kõik on…“, „ainult“, „mitte keegi“.

Liigüldistamine teeb olukorra hullemaks ja on lihtsalt üks tervistkahjustav mõtlemine.

Tuleviku ennustamine aga hoiab meid elust eemal. Sa „tead“, millise pöörde miski võtab ja seepärast parem ei hakkagi. Nt, pole mõtet suvisele vabaõhuetendusele pileteid ette osta, nagunii sajab. Pole mõtet koolitusele minna, nagunii ei saa midagi uut teada.

Sildistamine

Järgmine moonutatud mõtlemise komme on sildistamine. See juhtub siis, kui asume tegema suvalisi järeldusi.

Paraku sildistame nii ennast kui teisi ja seda sageli üksiku käitumise alusel. Üpris kiiresti võime panna külge sildi nagu „hädavares“, „lootusetu hilineja“, „nõid“ jne.

Sildistamine tekitab viha ja suhted teistega, eriti sildistatutega, ei ole enam kvaliteetsed.

Personaliseerimine

See on olukord, kus süüdistad ennast asjades, milles sa süüdi pole ja tõlgendad teiste inimeste käitumist enda suhtes negatiivselt.

Nt, ülemus möödub sinust koridoris ja sind märgates virilalt vaevu noogutab.

Sinu võimalikud mõtted: mis siis nüüd? Ma jäin täna koosolekule 10 minutit hiljaks. Kas sellest on nüüd probleem tekkinud? Jne.

Tema võimalikud mõtted: see arutelu finantsosakonnas venis nüüd küll pikale. Pean kiirelt WC saama ja siis midagi hamba alla enne kui järgmine koosolek algab.

Ära unusta, et kõik, mis juhtub, pole alati sinuga seotud. Pole põhjust kiirustada järeldustega, miks keegi pole sama jutukas nagu varasematel kordadel.

Põhjuseid võib olla tuhandeid – mure pereliikme pärast, peavalu, mõtted uue projekti juures – nimekiri on lõputu.

Teiste inimeste mõtete lugemine ei ole suure tõenäosusega sinu tugev külg.

Inimesed, kellel on kalduvus personaliseerida, kulutavad mõttetult suure osa elust teiste käitumise vaagimisele ja asjatule solvumisele.

Veel mõned moonutatud mõttemustrid

Kui personaliseerija võttis kõike isiklikult, siis süüdistamine tähendab, et kõik on teiste inimeste, olukordade ja elu süü.

Energia kulutatakse süüdlase otsimisele, mitte probleemi lahendamisele.

Kui süüd on võimalik veeretada kellelegi või millelegi teisele, siis puudub vajadus analüüsida oma mõtlemist ja käitumist.

Nt, sinu pärast hakkasin ma kassapidaja peale karjuma. Või tema rikkus meie puhkuse ära.

Siin on alaliigiks enesesüüdistamine. Nt, see on minu süü, mina valisin restoranis selle söögi, mis meil kõhu lahti tegi.

Või ma poleks tohtinud last üksi poodi saata, siis ta poleks rahakotti ära kaotanud.

Või kui ma ainult poleks…, siis mu elu oleks hoopis teisiti… Ma oleksin pidanud…, siis see oleks juhtunud… See on enesehävituslik tee, mis viib tupikusse.

Pane tähele, kas oled:

• Kriitiline vigade suhtes;
• Kriitiline enda suhtes oma vigade pärast.

Siin on päris suur vahe. Kui oled kriitiline selles suhtes, kuidas sa midagi tegid või tegemata jätsid, siis see võib olla kasulik, sest sa õppisid sellest olukorrast midagi.

Oluline, et rõhk on veal kui tegevusel, mitte sinul kui inimesel.

Kui kritiseerid ennast, siis oled fookuses sa ise ning enese kritiseerimine takistab selget mõtlemist ja otsustamisvõimet, kuidas asjaolusid muuta.

Kui võtad sündmusest negatiivse elemendi ja asud seda võimendama, samal aja eemaldades kõik positiivsed elemendid, siis saad moonutatud pildi. Mõttemustri nimi on liialdamine/filtreerimine.

Siit edasi võib hargneda kõik-või-mitte-midagi-mõtlemine ehk must-valge-mõtlemine. Nt, kui ma 5 kilo alla ei võta, siis on kogu dieet ja trenn on olnud mõttetu ettevõtmine.

See mõtlemine võib olla ka neil, kes kalduvad perfektsionismi poole. Tulemusena võib tekkida hoopis madal enesehinnang ja negatiivne minapilt.

Moonutatud mõtlemine on ka katastrofeerimine. Selle mõtteviisi peamised harrastajad on suure ärevuse või stressi all kannatavad inimesed.

Negatiivsesse stsenaariumisse uskuva ja aktiivse kujutlusvõime tulemuseks on veendumus, et katastroof on vältimatu. Lause algab aga-mis-siis-kui ja kerib peadpööritava kiirusega vältimatu katastroofi suunas.

Kui inimesel on madal enesehinnang ja ta on ülemäära mures, mida teised temast arvavad, on hirm ebaõnnestumise ees hästi toidetud.

Enesekriitikast pole teel produktiivsuse ja positiivsuse poole abi.

Edu saavutame senikaua, kuni suudame kogemustest õppida ja uuenenud mõtlemise läbi valed tegevused minimeerida.

Püüa siis märgata oma mõtteid.

Postituse aluseks oli raamat Mõtte jõud (James Borg).