Kas sul on nutisõltuvus? Kuidas sellest vabaneda?

Vaata ringi ühistranspordis, tänavapildis, järjekordades, ootealadel, kohvikutes-restoranides ja näed, et enamik inimesi on ninapidi telefonis. Nutisõltuvusest on saanud meie uus reaalsus. Kas sellest on võimalik vabaneda?

Nutisõltuvusest vabaks

Nutitelefon ja nagu meie loomulik kehaosa. Nö meie teine opertsioonisüsteem.

Aeg-ajalt võetakse ette nutidieet, sotsiaalmeedia paast,  seadmevaba päev, digitaalne detox jne, aga sellest on vähe kasu. Uus päev ja vana harjumus on tagasi.

Mida halba siis nutiseadme kasutamine teeb?

Sotsiaalmeedias vahetuvad pildid-videod kiiresti ja intensiivne nutivahendi kasutamine soodustab pinnapealset infotarbimist ning sellega vähendab süvenemisvõimet.

Seega kui lapseeas arenevat aju mitte harjutama pingutama (lugema päris raamatut või lahendama ülesandeid), siis on täiskasvanueas keerulisem süveneda, hoida fookust ja tähelepanu ühel tegevusel.

Nutisõltuvus tekib juba lapseeas

Oled näinud nö uusi lapsehoidjaid? Siit algab nutisõltuvus.

Juba aastaid on räägitud, et laste eneseväljendusvõime on vähenenud, nagu ka võime keskenduda. Kaduma kipuvad ka fantaasia ja loomingulisus.

Omavahel rääkides ei vaadata isegi mitte enam silma, vaid lihtsam on kõrvale, veel parem ekraani vaadata.

Nutiseadmed võimaldavad meil saada kiiret positiivset tagasisidet, uudsust ja põnevust, aga ka võimalust igapäevaprobleemide eest põgeneda.

Kõlab ju hästi? Aga paraku on meie aju ehitatud nii, et  sageli ei suuda me piiri tõmmata, millal peaks loobuma ja seadme kinni panema.

Ja nii tekivad ühel hetkel inimestel:

  • Uneaja ohverdamine – oled klammerdunud telefoniekraani külge ka enne magamajäämist? Tead, et võiks juba uinuda, aga siiski lappad sotsiaalmeedia voogu või vaatad sarja?
  • Ärrituvus, kui ei saa mingil põhjusel seadet kasutada – aku tühi ja laadijat pole või internetiühendust pole.
  • Ülemäärane reageerimine helidele – haarad telefoni kui läheduses on kosta piikus, urinat, surinat?
  • FOMO – hirm millesti ilma jääda – pead iga päev käima mõned korrad lugemas uudiseid ja jälgima sotsiaalmeedia voogu.

Kust aga läheb piir nutiseadme kasutamise ja sõltlase vahel?

Digisõltuvus on võimetus vastu seista impulsile, ajele või kiusatusele sooritada teatud tegevusi digiseadme vahendusel.

Kas mõni väide kehtib sinu kohta?

  • probleemid tööl, kodus, koolis;
  • kasutad nutiseadet lapsehoidjana, et ise oma soovitud tegevusi teha või hoopis ise nutiseadmes olla;
  • ei soovi/ei oska enam päriselus suhelda;
  • ei pea kokkulepetest kinni ja ei täida oma kohustusi;
  • seadmevabalt olles läheb mõte kohe internetiavarustesse, mängu või sarja juurde;
  • kui ei saa seadet kasutada, tekib rahutus, ärrituvus, viha;
  • ei suuda loobuda keset mängu, keset sarja;
  • kasutad nutiseadet enda soovimatute emotsioonide maandamiseks – peletad igavust või soovid unustada tüli või konflikti;
  • valetad internetis oldud aja kohta, oled seal ka salaja;
  • on tekkinud tervisehädad – uneprobleemid, pidev väsimus, kaalu tõus või langus, valud peas, randmetes, kaelas, seljas, nägemisprobleemid;
  • lähedased on rahulolematud, et veedad seadmes liigselt aega;
  • ei suuda mobiiltelefoni käest panna ka autoroolis, pannes ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu – kõik sellepärast, et kontrollida postkasti või sotsiaalmeedia infot.
  • ei leia omaealisi sõpru ja eelistad sõprussuhted asendada seadmega.

Tasub nende eelnevate punktide peale mõelda.

Tahad teada, kas sul on nutisõltuvus?

Järgnevalt lingilt saad teha ühe testi, kus tuleb vastata ausalt küsimustele. Kliki siia https://peaasi.ee/arvuti-ja-internetisoltuvuse-test/, kust saad kohe teha testi arvuti- ja internetisõltuvuse kohta.

Nutisõltvuse kohta on sulle siin üks hariv saade. Vaata, mis sinuga toimub.

See Kanal 2 saade peaks sind tõsiselt mõtlema panema.

Kuidas siis saada kontroll oma elu tagasi, et ei peaks ühest seadmest nii palju sõltuma?

Proovi alustada vähemalt ühega alltoodud soovitustest. Lihtsalt tee algust.

1. Loobu õhtul nutiseadmest

Nutiseadmed õhtul kindlal kellajal karpi ja karp vajadusel lukku. Või on kodus keskne koht, kuhu kõik toovad oma seadmed laadima ja kus neid saab hoida siis, kui ei kasutata.

2. Tee endaga kokkulepe

Igapäevased kokkulepped – söögilauas, peale ärkamist ja enne magama minemist 1-2 tundi, koosolekul, õppides, tööülesandeid täites, telerit vaadates, WC’s ei kasuta nutiseadmeid. Kui ei õnnestu, siis proovi uuesti. Ja kokku lepitud nutireeglid peavad kehtima kõigile – vanemad ei ole erandid.

3. Keela teavitused

Keela teavitused. Otsusta ise, millal avad seadme, mitte ei reageeri igale piuksele või kõllile.

4. Leia endale alternatiivtegevus

Asenda alternatiivtegevustega. Pole mõtet öelda, et ära ole telefonis, selle asemel on vaja leida alternatiivtegevus. Eriti kehtib see vanemate kohta, kes on ise ostnud lapsele nutitelefoni ja soodustanud selle kasutamist, soovivad päeva pealt, et laps lõpetaks seadme kasutamise. See tekitab vaid protesti. Seadme kasutamise vähendamine käib ikka samm-sammult.

5. Püüa endale teadvustada hetke, mil haarad seadme

Iga kord kui telefoni kätte võtad, on sul võimalus teha üks väike teadveloleku harjutus. Nt enne kui alustad mingi api kasutamist, avad sotsiaalmeedia, vastad kõnele või helistad – hinga 1-3 korda sügavalt sisse-välja.

See võib mõnele nutiseadme kasutajale võimatu tunduda, aga naudi päevas või nädalas vähemalt korra seda aega, kus jätad telefoni koju. Lähed poodi, sööma, trenni, kohtuma, kinno või mujale ilma telefonita.

Jah, see tähendab natuke ette mõtlemist, nt kinopiletite või ostunimekirja kaasavõtmist paberkandjal või trenni tegemist ilma muusikata, aga see on siiski võimalik.

Edasijõudnud võivadki teha kord nädalas seadmevaba päeva.

6. Premeeri ennast

Premeeri ennast nutiseadme kasutamisega. Teed konkreetse töö või kindla ajaühiku tööd ja seejärel oled teadlikult kindla aja (nt 15 minutit) nutiseadmes. Nii saad hoida fookust töö- või kooliülesannetel ja ei teki ka süümepiinad, et jälle olen unustanud end sotsiaalmeediasse.

NB! Hiljem võid sellest preemiast loobuda, sest tegelikult sa ei vaja seda.

7. Karista ennast

Karista ennast, kui oled rikkunud kokkulepet. Toeta 5€ erakonda, kelle vaated sulle ei sobi. Või kui see tundub kehv raha andmise viis, siis toeta nt lastefondi.

8. Pea päevikut

Pea nutiseadme kasutamise päevikut. Pane ausalt kirja, mida tegid ja kui kaua olid. Jah, on olemas mitmesugused träkkimise ja blokeerimise apid, aga proovi hoopis paberile kirja panemist – tulemus võib üllatada. Ja võta vastu otsus, mis aitab olukorda parandada. Nt, iga päev oled kasvõi 1 minuti päevas vähem seadmes, see teeb 365 minutit aastas 😊.

9. Mõõda oma keskendumisvõimet

Mõõda oma keskendumist – püüa nt 45 minutit keskenduda ühele ülesandele nii, et kõrvale ei kaldu ja siis tee paus. Ja vii siis jälle fookus ühele tegevusele. Kuidas õnnestus? Võid ka mitte midagi teha ja lihtsalt olla – loovus ja head ideed tulevad just siis, kui lased oma ajul ja meelel puhata.

Ja siis kasutad sa oma isiklikku nutiseadet, just seda, mis on su kolba sisse peidetud.

TopTervis on koostanud enda märkamise ja endast hoolimise kaardid, kus üheks teemaks teiste seas ka nutiseadmete trügimine meie igapäevaellu. Kõik algab märkamisest – kas keskendume söömisele või lehitseme sotsiaalmeedia seina. Kas sätime magama või kiikame veel Netflixi?

Uuri kaarte